Perevahetus

Kui mulle oleks keegi enne vahetusaastat öelnud, et hakkan tegelema perevahetusega, ei oleks ma seda ilmselt uskunud. Minu mõtteviis oli et igat probleemi saab lahendada ja pealegi mul tundub ju kõige toredam pere üldse.

Tegelikkuses asjad minu jaoks päris nii ei olnud. See tõttu on mulle juba natuke üle 1 kuu uut pere otsitud. Praegu ei hakka ma oma vahetuse põhjustest siin avalikult rääkima, kõik on liiga tundlik veel selle jaoks, kui aasta hakkab läbi saama, siis võin seda natuke siin arutada. Niipalju ütlen praegu, et ärge jumalaeest kartke perevahetust, minul tegi see hoopis imesid ning ei saaks hetkel õnnelikum olla. Muidugi ma olen siiski tänulik, et mu esimene pere oli valmis mind oma kodus 10 kuud vastu võtma, aga kui jään üldini ausaks, siis uues peres esimese 30 minutiga tundisin end paremini, kui eelmises 2 kuuga kokku.

Igatahes eelmine nädalalõpp sain meili, et mulle on  leitud potensiaalne pere ja loodetavasti saan järgmise nädala (ilmselt kolmapäeval) keskel juba minema kolida. Infot perest veel ei olnud võimalik anda, sest paberimajandus polnud kõik tehtud.

Teisipäevaks polnud ikka veel mingit infot ja kui muidu eelnev 1 kuu on kõik suhteliselt aeglaselt sujunud, siis järsku helistas mulle yfu ja ütles, et ma kolin juba TÄNA! Siis kirjutas mu tugi mulle ja ütles, et tuleb umbes 1,5h pärast järgi!!! Ehk ma pidin kogu oma elu 1,5 h uuesti kokku pakkima. Siis lisaks tuli mulle veel 2 sõnumit ja tuli välja, et need olid mu host õdedelt. 

Tänu neile sain perest natuke rohkem teada, aga põhilselt mõelge nüüd. Teile helistatakse, et lähed 1,5 h pärast elama kaheksaks kuuks pere juurde, kellest sa absoluutselt mitte midagi ei tea :D natuke tuli närv ikka sisse küll.

1,5 h läks vägaaa kiirelt ning juba oligi mu tugiisik kohal.

Ja kuigi ma olin seda kolimispäeva niiii kaua ootanud, siis tegelikult oli natuke kurb ikka lahkuda. 

Sõitsime siis tugiga uue pere juurde, sõit kestis vähem kui 10min, endal oli ikka kohutav närv sees, mitte midagi ju nendest inimestest ei tea ja nüüd elan nendega järgmised 8 kuud. 

Jõudsime kohale ning üks mu host õdedest tuli kohe uksele vastu :))

Perest siis niipalju, et nüüd mul on host isa Kent, host ema Susan, host õed Leah ja Anna ning host vend Jacob, tema on juba ülikoolis nii et kodus ei ela. Anna on 9. klass ning Leah käib minuga samas koolis ning on samuti senior ehk 12.klass.

Hostvanemad on ekstreemselt toredad inimesed ning mu vahetusaasta sai nüüd täiesti uue pöörde ja tähenduse.

Mulle tehti väike majatuur ning  tüdrukud läksid bändiproovi. Mind kutsuti ka kaasa, aga otsustasin oma asjad hoopis lahti pakkida, sest eelnevalt olin enamvähem kõik lihtsalt kohvrisse visanud :D 

Vahepeal jõudis ka host ema tagasi ning jällegi üli tore ning uskumatult lahke inimene. 

Tegelikult isegi nemad ei teadnud, et ma täna juba tulen, nii et kõik lâks kõigi jaoks väga kiirelt :) 

Tüdrukud jõudsid ka tagasi ning peaaegu terve ülejäänud õhtu olime Leahiga Anna toas :)) 

Ma olen niiii tohutult õnnelik, et ma perevahetuse protsessi ette ikka julgesin võtta ning selle ära tegin. Ma ei saaks hetkel ûldse mitte õnnelikum olla! Kogu pere on lihtsalt imeline! Ja nii tore on kui peres on keegi minuvanune <3

-Laura <3