Kruiis- päev 8

Päev 8

Viimane täispikk päev laeval. 

Äratus jälle varakult, kiire hommikusöök ning läksime ST. Thomase tuurile lahtise bussiga, seejärel randa.

Rannas oli meil 2,5 h aega, nii et kasutasime kogu aja et päikest nautida veel. Vesi oli jälle niiiii sinine ja ilus, vaated üldse on siin rannas väga kenad :)

Leahiga muidugi photoshooditasime ja tegime polaroidiga pilte. 

Tahtsime ühe polaroidi teha tüdrukutega kolmekesi selfiena. Aga kui pärast pilti vaatasime, siis mina olin täitsa välja jäänud, ainult mu juukseid oli natuke näha :D naersime kõik sellepeale päris korralikult.

Ja kui tahtsime uut teha, siis just sai film otsa.

Ostsin veel ka viimase magneti (kõikide saarte omad nüüd koos :)))) ) 

Sõime laeval lõunat ning hakkasime pliksidega juba pakkima :(((( 

Käisime Leahiga viimast korda saunades (Leahil oli ESIMENE kord elus saunas!!!) ning lihtsalt mõnulesime kuni õhtusöögini.

Õhtusöök oli tohutult kurb, meile sattusid kuidagi nii super kelnerid ka, et me pärast lahkudes kõik kallistasime nendega isegi ning kõigil oli nukker viimast korda lauast tõusta. 

Üleüldse selle nädalaga sai kõikide laeva töötajatega nii hästi läbi ning kohe ûldse polnud kellelgi tuju lahkuda.

Käisime ka viimast korda showl. Seekord oli disney printsesside muusikalised etendused ja mõndasid tehti pop laulude järgi ka. Hästi vahva oli :)

Kogu see nädal läks nii kiirelt, et uskumatu.

Ma mäletan niiiii selgelt, kui ma alles oktoobri alguses siia perre tulin ja sain teada et kruiisile lähme märtsis. Siis tundus see aastate kaugusel ja nüüd ongi juba kõik läbi.

Natuke paneb isegi mõtlema, kas mu viimased 2,5 kuud lähevad sama kiirelt?

Kooli on mul näiteks nüüd ainult 8 nädalat jäänud.

Väga hirmutav!

Ja sellega saigi mu väike reisiseeria läbi :((

Kruiis- päev 6&7

Päev 6&7

Päev 6 möödus terve aja laeval. Päevitasin, käisin saunas ja sain järjekordse päikesepôletuse.

Õhtul käisime mustkunsti showd vaatamas ning hiljem tegime Jacobiga paberist sôja :D tema omad olid päris uhked tankid ja lennukid, minu oma oli üks kokkukàkerdatud paadike.

Päev 7 algas varakult.

Kell 7 käisime juba hommikust söömas, sest meie ekskursioon pidi algama 8 ajal.

Seekord olime st. Kittsi saarel.

Ning me käisime hobustega vihmametsas matkama. 2 tundi hobuste seljas ja ümberringi vaade lihtsalt sõnatuksvõttev. 

Mina olin meie grupist ainuke, kes selle matka jooksul kahe hobusega sõitis.

Mu esimene oli imeilus valge Coco. Kuigi ta eriti kiirelt väga ei tahtnud liikuda, siis mulle meeldis ta väga :))

Kuid siis poolel teel tuli meie grupijuht mu kõrvale, küsis kas mul on ratsutamisega kogemust ja kas ma saaks hakkama hoopis tema hobusega. 

Täpset põhjusest miks ta vahetada tahtis, ma aru ei saanudki.

Aga kogu reisi peale oli see kindlasti mu lemmikuim ekskursioon. Kogu matk oli lihtsalt imeline <333

Pärast matka veetsime veel natuke aega shopates. Ostsin mälestuseks st. Kittsi särgi ja ka magneti. Olen igalt saarelt siiani ühe magneti ostnud :) 

Ning veel sain ma Leahiga samasugused mõnusad suvised püksid ja üliarmsa cover upi rannas olemiseks. :)

Kuna ma olin 6. päeval juba jälle uue päikesepôletuse nii halbadele kohtadele saanud, et valus oli kôndida isegi, siis peale ratsutamismatka ma täitsa lonkasin. 

Olin siis rahulikult rõdul, päikese eest varjul :)

Ôhtupoole tahtsin jälle pesus käia enne pidulikku ôhtusööki.

Seadsin sammud uuesti jõusaali riietusruumide juurde ja tegin väikse lõõgastumishetke.

Kâisin tavalises leilisaunas ja aurusaunas ning pärast seda oli super mõnus enesetunne.

Kuna oli jâlle rohkem pidulikum õhtusöök, siis hakkasime varasemalt valmis sättima. Mulle ikka meeldib teiste uhkeid kleite vaadata, üks naine oli üleni sädelevas tumerohelises pükskostüümis.

Ja jälle ka rääkisin pea 5 minutit meie toakoristajatega :))

Pärast sööki läksime ôdede ja host empsiga shoppama. Soodukad olid ehetele nii et me vist veetsime terve tunni sõrmuseid vaadates ning kôik me ostsime midagi.

Ma algul küll ei plaaninud, kuid ma leidsin ühe hästi ilusa ja me host empsiga koos vaatasime, et väga ilus on. Kuid teades tavaliselt sõrmuste hindasid, siis ütlesin host empsile et ma isegi ei hakka hinda vaatama ja panin tagasi.

Host emps siis vastas, et kui mina hinda ei vaata, siis ta teeb seda ise. 

Ning hiljem ma siiski lahkusin poest selle sama sõrmusega :D

Lisaks, terve kruiisi olen ma vaatanud ühte Ted Bakeri hästi kerget tote kotti. Mitte selline nahast nagu tavalised käekotid, vaid selline hästi tugev ja jäik. 

Sellises stiilis nagu need trendikad riidekotid, ainult et kõvast materjalist ja palju armsam. 

Aga ma ükski päev ei raatsinud endale seda osta, käisin vaid vaatamas.

Ja siis reedel kui peale õhtusööki tuppa tulin, siis host emps oli mulle üllatuse teinud ja mulle selle ise ostnud! Ütles et väike promi kingitus. Uskumatu lihtsalt <333333

Kruiis- päev 5

Hommikul ärgates ostsin üheks päevaks wifit, et emmega rääkida ja talle õnne soovida. 

Käisime söömas ja kuhjasin jälle taldriku puuvilju täis.

Tulime tuppa tagasi, veetsin pikalt aega rõdul olles ja lained ning horisonti vaadeldes.

Veetsin veel aega rannatoolidel vedeledes ja raamatut lugedes. Leidsime Annaga jätsimasina, kust tasuta masinajäätist saab võtta palju ise tahad.

Jōudsime Arubale. 

Leahil oli tervisega natuke probleeme ning kahjuks tema ning host isa siis seepärast ekskursioonile ei tulnud, vaid läksilt hoopis linna lihtsalt rahulikult ringi vaatama.

Meie aga läksime 4h UTV sõidule.

JA SEE OLI MEGA ÄGE!

Me peatusime mitmete vaatamisväärsuste juures, mu lemmik nendest üks veekogu, kus vaade lihtsalt imeline oli ja lained vastu kivisid meeletu võimsusega lõid.

Aga kõige vingem oli sõit ise. Kivi- ja liivateedel lahtise bussiga kiirelt sõita oli ikka midagi täiesti uut. Me kõik reaalselt hüppasime seal sees ja ma pidin oma kotti kahe käega kõvasti kinni hoidma, et sealt midagi välja ei tuleks. Kaktuseid oli ka vääääga palju .

Tegime ka rannas 1h peatuse ja see oli jälle omamoodi kogemus. Seal olid need ranna päevavarjud ja nägime et ühel polnud kedagi juures ehk läksime ise sinna.

Olime umbes 30min jõudnud olla, host emps ja Anna ujusid, me Jacobiga istusime rannal selle varju all, kui üks mees meie juurde tuli ja küsis et kas me rentisime selle rannavarju.

Me siis vastasime, et ei, keegi ei öelnud, et neid rentima peab ja see lihtsalt seisis siin.

Siis see mees vastab, et tal on tunnistajad, et me oleme siin seda juba mitu tundi kasutanud (olime rannas 30 min kokku olnud) ja kui me maksnud pole, siis ta vôtab selle meilt âra.

Ja reaalselt ta võttisgi selle meilt ära ja jalutas minema :D 

Kui me tagasi laeva jõudsime, siis oli kell juba 6. Väga kiirelt vahetasime riided ja suundusime õhtusöögile. 

Kelner tõi lauda šokolaadiküpsiseid öeldes ,,yummy, yummy” :D 

Siis tulid kõik kokad ja kelnerid treppidele ja hakkasid tantsima waka waka järgi.

Ning peale neid kutsuti meid kõiki tantsime. Muidugi me láksime :D 

Kaks laulu tantsisime. Essal oli päris palju rahvast, teisel oli 5 :D 

Mina ja mu host emps kaks nendest ;)

Jõin ka suure tassi kohvi, sest õhtul oli mitu asja, mida näha tahtsin. Ja tavaliselt olen ma muidu esimene kes magama lähen, ma olen ikka selline hommikuinimene ja ilma kohvita olen üheksaks juba kohutavalt väsinud õhtuks :/

Esime show kuhu peale sööki läksime oli iluuisutamine. (Jep, siin laeval on isegi uisuväli) Niiii ilus oli ja ikka uskumatud trikid, mida nad tegid. Ma polnudki kunagi sellist iluuisutamise tantsulist showd näinud. Väga meeldis <3

Peale seda hakkas armastus&abielu mäng.

Valiti kolm abielus olevat paari. Üks, kes on publiku seast kôige vähem abielus olnud (10 kuud sai valituks), kôige pikemat aega (54 aastat sai valituks) ja siis üks kusagil vahepeal (15 aastat sai valituks).

Ning siis saadeti näiteks kôik mehed ära ja naistelt küsiti, et mis oli teie mehe ex tüdruku nimi ja üks sôna mis teda iseloomustab. 

Kôik naised vastasid ära, küsiti veel 2 küsimust, mehed kutsuti tagasi ja siis küsiti neilt neid samasid küsimusi ning vaadati kui õigesti paarid üksteisega vastasid.

See kõige vanem paar oli ikka eriti hea, naine vastas sellele küsimusel et ,,her name was Sara and i called Sara the goose.” :D 

Pärast saadeti naised ka âra ja meestelt küsiti küsimusi. 

Näiteks oli küsimus et mis oli teie esimene kohting ja kui palju te selle kohtingu peale kulutasid.

Jõin terve selle mängu aja ka mingit maasikasmuutit, nii et väsimust õnneks ei tulnud üldse peale ning üle pika aja olin ka kell 11 päris energiline :D 

Kruiis- päev 4

Ärkasime hästi varakult, natuke enne seitset juba.

Käisime sõime hommikust (niiväga hakkan igahommikust taldrikutäit värskeid puuvilju igatsema)

Siis edasi pidime minema alla teatri juurde, kus meid edasi juhatati meie päevase grupijuhi juurde.

Peatusime täna esimesel saarel Curaçaol. 

Saar kuulus Hollandile ning ka nüüd veel on endiselt seal kõik hästi sarnane, poed olid ka Hollandipäraseid suveniire täis.

Meile anti bussituur ning räägiti linnast. Meie giid oli üks hästi äge naine ja tegi palju nalja ka.

Saime teada, et ammu kui siin kõik majad olid valged, siis linnapea või keegi selline tähtis tegelane nõudis, et kõik majad värvitaks erinevate ergaste värvidega. 

Nii tehtigi ja kunagi siis hiljem avastati, et see linnpea oli olnud värvifirma omanik ja leidis viisi, kuidas kõvasti kasumit saada.

Igatahes, meie sihtkoht lõpuks oli rand. Pehme liiv ja palmid kõikjal. Päevitasime Leahiga täpselt ühe palmi all <3

Vesi oli ka kristallselge ja ilusalt sinine. 

Saime ka prillid ja selle hingamisvooliku, nii et saime ka veelalust elu uurida. Kalasid oli näiteks niiiii palju <3 ja väga ilusaid!

Ikka tōsiselt äge, kui eksootiline kalake sult vaid vähem kui meetri kauguselt mööda ujub :))

Võtsime päikest,  tegime muidugi ka photoshoodi pliksidega ning juba oligi aeg tagasi minna.

Küll aga, tagasitulles avastasime, et paljudel oli nende parda id-kaardilt infot maha kulunud.

Vaatasin siis enda oma ka ja avastasin õudusega, et minu oma oli kõige hullemini kotis kulunud ja triipkoodi, millega laevale ja laevalt ära saada, oli täiesti maha tulnud) Õnneks aga sain siiski passi näidates laeva tagasi ja lasime mulle kohe uue kaardi teha. Aga nüüd ma olen ikka väga paranoiline ja kogu aeg vaatan, et kas ikka kõik info ja triipkood alles. Ehk siit ka väike soovitus: ärge pange pardakaarti päikesekreemipudeliga (või mõne muu kreemiga) samasse kotti üksteise lähedusse.

Laeval sõime lõunat, vahetasime riided ja ma läksin hostvanematega veelkord linna avastama ja suveniire ostma.

Ja kuigi ma sinna poodi sisse ei läinud, siis nägin üllatuseks tuttavat mango riidepoodi :))

Kui hakkasime laeva tagasi kõndima, siis pidime ületama ühe silla. See sild on selline, et iga natukese aja tagant see suletakse ja sild liigub küljega kõrvale täiesti ära, et keegi ületada seda ei saaks.

Igatahes, kui me olime sellest sillast umbes 20 meetrit eemal, siis avastasime et sild hakkab vaikselt liikuma jälle.

Meil aga polnud plaanis oodata ei tea kui kaua, et sild jälle avataks, seega panime jooksu ja reaalselt hüppasime sellele sillale, kui see juba liikus ja kalda ning silla vahel oli juba parasjagu vett näha :D 

Mõtlesime siis et jess jõudsime, aga millega me ei arvestanud, oli see et ka teiseltpoolt kallast hakkas sild sulguma ning me jäime keskele lõksu. 

Ja me ei saanudki enne sillalt maha, kui pidime siiski ära ootama, kuni siis sild jälle avatakse.

Õnneks oli seekord see paus hästi lühike ja kaua me ootama ei pidanud.

Ostsin veel ühest suveniiripoest mälestuseks magneti ning läksime jälle tuppa tagasi.

Ülejäänud aja kuni õhtusöögini puhkasime toas ja määrisime end aloe veraga, sest päiksepõletused ei ole üldse toredad :((

Ma panin endale reaalselt mõnuga seda sajast päiksekreemi ja ikka põlesin ära. 

Lugesin veel rõdul oma raamatut, sest rõdul on reaalselt soojem kui toas ja lihtsalt mõnulesin.

Loen praegu ühte raamatut ,,Anna ja prantsuse suudlus.” Selline mõnus noortekas ja mulle hullult meeldib, soovitan väga :))

Ja siis oligi jälle aeg õhtusöögiks. Need kolmekäigulised söömaajad ikka ei lakka üllatamast ning iga kord on midagi uut ja huvitavat. 

Pluss meie kelner on ka lahe tüüp, ühe teise laua ääres käis tüdrukuid meelitamas, et äkki ta ikka toob neile jäätist vms ja proovis nende vanuseid ära arvata, meie laua ääres rääkis oma tütrest meile :))

Ja kui me hakkasime tuppa tagasi pärast minema, siis nägime ka meie toakoristajat ning muidugi rääkisime ka temaga üle 5 minuti juttu. Siin laeval tunduvad üldse kõik töötajad niiii sõbralikud.

Igatahes see naine, kes meie tuba koristab rääkis meile väga ägedalt, kuidas ta leidis mu host empsi sõrmused rõdult. Pärast ka kallistasid mõlemad üksteisega, sest need sõrmused oleks vabalt kaotsi läinud sealt rõdult minna. 

Nüüd ma jälle rõdul oma igaõhtuseid laineid vaatamas, lihtsalt mõnulemas ja ka seda postitust muidugi kirjutamas.

Kruiis- päev 3

Hommikul oli jälle esimene, kes ärkasin.

Õnneks olid mõned juba 30 min pärast üleval ja läksime sööma.

Hommikusöök on siin ka nagu rootsi laud ehk saad ise valida mida tahad, aga neid valikuid on lihtsalt meeeeleeetuuult!

Mina ladusin taldriku erinevaid puuvilju kuhjaga täis :)

Haarasin veel pärastiseks ühe õuna kotti, võtsin toast pudeli vett ning läksin basseinide juurde. Otsisin koha endale kõrgemal, kus eriliselt palju inimesi polnud, sest see oli basseinist natuke eraldatud, ning lihtsalt lesisin päikese käes ja lugesin kolm tundi jutti. 

Aeg läks silmapilgukiirusel.

Ja siis oligi juba jälle aeg sööma minna. Juhtusin host vanematega täpselt samal ajal sööma ning jumal tänatud, sest see koht oli nii täis ja lauda oli väga raske leida. Lõunaks leidsin veel puuvilju ning ühed megahead röstitud juurviljad praekanaga või midagi sellesarnast. 

Edasi otsustasin hoopis minna ja üle vaadata jõusaali, sest tahtsin niikuinii pesema veel minna ja peale trenni oleks eriti mõnus siis minna.

Mōeldud tehtud, vahetasin ruttu riided ära ja tegin väikse trenni, kõik masinad olid ka täpselt akna ääres, nii et saime vaate ookeanile. Lihtsalt imeline.

Ja teate mis ma siis avastasin, kui pesema hakkasin minema? SAUNA!!! 

peale seitset kuud siin, olin ma rõõmust hullumas sauna pärast. Natuke küll leige oli seal, aga parem kui mitte midagi eks :)) 

Veel käisin ära ja vaatasin shopingukorruse, poodides olid juba allahindlused tulnud. Sain endale ujukate peale cover up’i, sest vahel ei taha ujukate peale panna väga erilisi riideid ja see cover up on täpselt perfektne :)

Tuiasin natuke veel laevas ringi, käisin vaatasin tänast õhtusöögi menüüd ning võtsin veel raamatut lugedes päikest.

Umbes 16.50 tulin tuppa tagasi, sest 18 hakkab õhtusöök ja oli ka formal ehk piduliku riietuse õhtu.

Paljudel oli ikka vääääga pidulik ja uhke kleit, kaasaarvatud mu hostōdedel, täpselt nagu need uhked prom  kleidid usas. 

Ja avastasin ka, et õhtusöögi osal on kolm korrust. Esimesel kõige tavalisem, järgmisel natuke uhkem ja siis kolmas, kus meie ka oleme, kõige uhkem. 

Ma ei tea, mis mul taimetoitudega siin on, aga juba teist päeva järjest jääb mulle õhtusöögimenüüs pearoana silma just taimetoit. Täna oli näiteks vürtsises kastmes juurikad koos riisisarnase asjaga.

Magustoiduks võtsin aga hoopis juustutaldriku ja oi kui tore oli normaalse maitsega juustu süüa. Tavalised usa juustud ei ole just kiita. 

Seejärel läksime tuppa tagasi, ma sisustasin ülejäänud õhtu lihtsalt rõdul laineid kuulates ja vaadates. Parim viis õhtu lõpetamiseks, ausalt! <3 

Kruiis- päev 2

2.päev

Mina ei tea, kuidas ma kogu aeg nii vara ärkan, aga jälle olin hommikul 7 ajal üleval.

Lihtsalt lesisin, kuni ka teised ärkasid ning läksime sööma.

Mega mõnus oli, et saime ise endale meelepärase omleti tellida :)) 

Pakkisime oma asjad jälle kokku ja tõime kohvrid juba alla hoiule.

Ise läksime linna Columbuse kindlusi vaatama. Saime jälle hullu taksosõitu kogeda ja nägime ka ironmani maratoni, päris karm tundus sellise hullumeelse palavusega joosta ja veel mägedest üles-alla.  

Nägime, kuidas neid jahutuseks veevoolikutega pritsiti ning kuidas paljud merci, merci karjusid.

Kindlused ise olid super vanad, kuid tegelikult üliägedad ning pildistamispaikadest polnud seal ka üldse puudust. 

Eriti mõnus oli lihtsalt nendel kivikindlustel istuda ning ookeani vaadata. Nii rahustav.

Võtsime jälle tasko, sõitsime tagasi hotelli, võtsime kohvrid ja jälle taksoga minema, seekord küll laeva peale.

Ja vauuu, meie laev on ikka väga suur. Alguses ma küll môtlesin, et siit ma küll enda tuba üles ei leia, kui ma üksi olen. Polnud tegelikult hullu midagi.

Meile tehti ka turvakontroll, samasugune nagu lennujaamas, kuid natuke siiski leebemalt, sest kuigi veepudelid olid keelatud, siis minult kotist seda ära ka ei võetud.

Vaatasime algul niisama laevas ringi, saime oma id kaardid, vaatasime kus meie õhtusöögilaud on (väga uhke koht, natuke selline titanicu vibe tuli sisse) ja siis on isegi väike shopinguala. Korsi pood on näiteks täitsa olemas :))

Läksime seejärel kôik enda tuppa ja pakkisime asjad lahti. Sõime lõunat (valikuid oli meeeeeletult), käisime veel laevas ringi ja juba oligi aeg õhtusöögiks.

Ma mõtlesin, et ōhtusöök on siin sama moodi rootsi lauana, kuid tegelikult mitte. Kõik oli jälle hästi uhke (lühtrite, samettoolide ja söö-oma-puuvilju-noa-ja-kahvliga tüûpi uhke)

Istud oma uhkesse  lauda siis maha, antakse menüüd kätte ning saad valida ise mida tahad. Tavaliselt võetakse eelroog, pearoog ning magustoit, kuid võib võtta ka 3 eelrooga või 2 pearooga ja magustoidu jne. Ehk ise valid, mida ja kui palju tahad. Kui me näiteks oma pearooga lõpetasime, siis kelner kohe küsis, et kas soovime äkki ühte veel. Kõik on ju juba makstud, nii et võid tellida ükskõik palju tahad.

Toit ise oli ka vâga üllatava kvaliteediga, eales poleks uskunud, et tegemist laevatoiduga, vabalt oleks võinud sellist sööki ka uhkes restoranis süüa. 

Ja iga õhtu pool menüüst muutub ja siis teisel poolel on need classic road, mis iga õhtu samad on.

Peale kolmekäigulist söömaaega tulime tagasi tuppa ning Leah ja Anna läksid nooretuppa, mis on 12-17 aastastele mõeldud ja kus igasuguseid üritusi toimub.

Mind mängud absoluutselt ei huvita ja tahtsin hoopis tuppa jääda ning rõdul olla.

Õues oli kottpime, tähistaevas ja meeletu rahu.

Istusin meie rõdul ja lihtsalt vaatasin laineid ning kuidas laev kaldast järjest kaugemale seilab.

Hiljem ma kusagile komöödiashowdele ega kuskile ka ei läinud, vaatasin ainult laineid ja  läksin üsna varakult magama.