Kindlasti on paljud kuulnud sellisest üritusest nagu Prom.
Kes, aga mitte, siis tegemist on USA keskkooli formaalse tantsuga, mida kõik juba kooliaasta algusest ärevusega ootavad.
Promi peale kulutatakse tihti sadu, isegi tuhandeid dollareid, sõltub, kui suurelt soovitakse tähistada.
On neid, kes ostavad lihtsaid ja odavamaid kleite, ei lähe välja sööma ja teevad soengud, meigid, küüned jms ise, kuid on ka selliseid, kelle kleidid juba ainüksi paarsada dollarit ja rohkemgi veel on, kes rendivad limusiine ning kõige uhkematesse restoranidesse enne tantsu lähevad.
Kuid siiski, ükskõik, kui palju siis ka kulutati, absoluutselt iga inimene, keda promil nägin, nägi võrratu välja.
Minu promi päev algas päris varakult.
Juba umbes 10.30 hommikul hakkasin enda meigiga alustama, sest tiheda ajagraafiku tõttu polnud kindel, kas pärast enam suurt aega selleks leian.
Seejärel suundusin oma host empsi ja Leahiga Altoonasse, kus meil oli oma mitu kuud tagasi juuksuriaeg broneeritud.
Ja sel ajal, kui Leahile soengut pähe tehti, läksin mina host emspiga Starbucksi, et endasse natukenegi kohviga selleks pikaks eesootavaks päevaks energiat saada. Järjekord oli muidugi seal meeletu ja nii me siis ootasimegi pea 20min. Aga Starbucksi ja jääkohvi nimel võib alati oodata, nii et pole hullu midagi :)
Lõpuks jõudis minu aeg siiski ka kätte soengusse minna, kus mind üks hästi soe ja lahke naine juba vastu võttis. Otsustasin katsetada ja teha tavalistele lokkidele juurde ühe armsa punutise, et juuksed kogu aeg näos ei oleks ja pigem just tahapoole kinnitatud oleks.
Leah lasi teha üliägeda ja suure, madala krunni, kuhu veel kunstlilled sisse kinitatud olid. Lõpptulemustega jäime mõlemad kohutavalt rahule ning päev sellega algaski ja promi elevus tuli veel rohkem sisse. Ehk päev algas toredalt ja positiivse noodiga,
Edasi viidi mind otse mu sõbra Shantali juurde, kus suur tüdrukutegrupp kokku sai ja sättisime end kõik koos valmis. Tõsine filmihetk oli, kui muusika käis, kõik tüdrukud istusid põrandal maas, üks tegemas teisele lokke pähe ja siis see teine omakorda kolmandale inimesele silmameiki. Samalajal muidugi lauldi ja söödi megasuurest pakist krõbinaid hehe :)
Mina tegin...või pigem üritasin endale küünekleepse panna (siis on sellised kleepsud, et ei peagi lakkima, vaid lihtsalt paned kleepsu küüne peale), kuid kahjuks seekord ma tegin midagi valesti ja nad ei tahtnud mulle kuidagi küünte peale jääda. Ja kui nad juba ükshaaval ikka lahti hakkasid tulema, võtsin kõik ära. Lõpetasin hoopisgi oma meigi ära.
Tegime ka esimese portsu pilte selle grupiga, inimesi hakkas järjest rohkem ja rohkem sisse tulema ja lõpuks oli meid seal nii palju, et Shantali isa läks teisele korrusele, et kõrgemale saada ja meid kõiki pildile mahutada hehe.
Sealt järgmiseks sõitsin oma sõbra Meredithiga õhtusöögile. Me olime otsustanud osaleda kiriku korraldatud heategevussöögil, kus kogu annetatud raha läheb kaevude ehitamiseks, et inimesed saaksid värsket vett kohtades, kus sellega nii hästi ei ole nagu meil.
Kõigepealt aga sõitsime teiste sõprade kodu juurde, kus kogu õhtusöögigrupiga pilte tegime. Neil oli hästi armas tagahoov ja väike ojake isegi, nii et taust jäi super ilus.
Õues oli muidugi ka päris karamilt külm ja lõpuks kui me siis sööma hakkasime sõitma, mul hambad täiesti plagisesid. Vähemallt sai ilusad pildid :)
Kuid sellega pildistamine ei lõppenud. Kohapeal oli püsti pandud tõsiselt kena tuledega kaunistatud pildistamiskohake, kus me muidugimõista päris pikalt veel klõpsutasime.
Eriti armsa pildi sain polaroidi kaameraga minust ja Meredithist, kus me kallistame ja näha ka neid ilusaid tulesid taustal on. :)
Meie õhtusöök ise oli super, duper uhke ning koht oli ära kaunistatud viimsegi detailini, isegi kitarrimängija oli kohal, kes Ed Sheerani perfectit ka paar korda mängis <3
Jõudsime vaevalt lauda mahagi istuda, kui juba avastasime laualt uhke vossi veepudeli ja lauda toimetati esimene eelroog: röstsaiad pesto või tomatisalatiga. Lisaks tulid juurde mingisugune pehme sai magusa käsitöövõiga ning tortillakrõpsud erinevate dippidega. Oi, kui imeliselt kõik maitses ning tegelikult sai juba siis kõht täitsa täis.
Kuid ei, lisaks vaaritati meid pearoaga, milleks mina valisin grillkana, juustuse ahjukartuli ning salatiga. Kana oli ainult nii suur, et teist tükki mulle enam sisse ei mahtunudki.
Loomulikult pidime ruumi jätma ka veel magustoidule, milleks mina valisin oma lemmiku, juustukoogi. Kook oli samuti ise tehtud, mahlane ja rikkalik, lisaks värsked maasikad ja maasikamoos veel lisaks.
Pärast, kui me kõik lõpetasime, olime kõik väga, väga sööki täis ja valmis seda ära tantsima.
Nautsime veel tibake seltskonda, need kiriku vabatahtlikud, kes kelneriteks olid, olid ka nii uskumatult lahked, et kuhjasid meid oma positiivsusega korralikult üle.
Natuke peale kaheksat olime viimaks valmis lahkuma, tegime veel viimased klõpsud ning asusime Des Moinesi poole teele, kus meie tants toimus.
Parklat otsimine ka nii umbes veerand tundi ja tegime ühe kvartali juures vähemalt neli tiiru enne, kui lõpuks hea koha leidsime.
Tants ise kestis tegelikult suhteliselt vähe, kell 23.30 oligi see juba läbi. Selle aja sees muidugi jõusdime kõik oma hääled ära karjuda, veel pilte teha photoboothis ja fotoseina juures ning tantsida, tantsida, tantsida. Paljud olid küll ühel nõul, et muusikavalik just parim valitud polnud, kuid sekka jõudis ka paar täitsa tantsitavat lugu. Muidugi ei jäänud puudumata ka vahetusõpilaste lemmik party in the USA ;)
Kuid sellega asi ei piirdunud. Paljud ootasidki tegelikult peale promi järgnevat üritust ehk after promi mitu korda rohkem. Enne sinna minekut käisime jälle Shantali juurest läbi, vahetasime mugavamatesse riietesse, snäkkisime veidi ja muidugi käisime ka Caseys't läbi, et suur 800ml starbucksi piima ja sukru segu ehk Frappuccino osta, et natuke veel energiat saaks, sest magama ei saanud meist keegi veel niipea.
After prom oli siis täpsemini üritus, mis toimus meie koolis südaööst kella viieni. Sööklast sai pitsat, chick-fil-A'd, igasugu magusat, kananagitsaid jms sellist rämpsu, näidati filmi ning sai popcorni süüa, laser tag'i mängida, mis oli küll kahjuks suure nõudluse tõttu ainult 5 minutit ja rohkem ei saanudki, veel olid täispuhutavad suured batuudid, kaardimänguala ja ka võltstatokate ala, kus kõik endale midagi peale mäkerdada lasime. Valikud just kõige suuremad polnud, kuid sellegipoolest leidsin armsa kuu ja tähtede oma ning hiljem lasin teisele käele veel hõbedased delfiinid ka teha.
Kuid asi, mida kõik kõige, kõige, kõige rohkem ootasid, oli transsi viimise show.
Kansasest oli juba teist aastat üks professionaal tulnud, kes meile 1,5h show andis ja junioreid, senioreid transsi viis.
Vabatahtlikuid oli muidugi meeletult, seega kohad said ikka sekundiga täis show jaoks. Üks, mis nendega lõpu poole tehti, oli et 4 seniorist poissi ,,hakkasid'' n.ö naisteks, neile pandi need Hawaii seelikud ja kaunistused külge ning nad pidid siis seejärel kellegile hula tantsu hakkama publiku seast tegema. Ainuke reegel oli et tantsu peab tegema meestsoost isikule. Oh, issand, kogu kool kiljus, kui need ,,naised'' siis poistele hula tantsu tegid ja kirss tordil oli, kui Kansase mees ütles, et kõige suurem kohtunik, kelle poolehoiu peate saama on üks meessoost õpetaja, kes ka seal saalis oli. Sellepeale läks kiljumine veel valjemaks, nagu arvata võib. Ühel sellel ,,naistest'' kadus särk peaaegu et täiesti ära ka ja Kansase mees lisas edasi ka muidugi umbes et ,,shake your coconuts!'' On ju mul vinge kool siin hehe :)
Ei tea ju muidugi kindlalt, kas nad kõik päriselt olidki siis transis või teesklesid kõike, aga vaatemängu igatahes jagus mõnuga.
Pärast oli veel eriti hea, kui kõik olid jumala vait ja siis lampi üks poistest ütles üle saali, et ta tahab lotovõidu kohe praegu saada.
Lotovõidust rääkides, suured loosid olid ka seal üritusel, peaauhinnaks lausa auto!!! Päris mõnna ju, kui lähed koolipeole ja koju lähed teadmisega, et said tasuta uue auto. Ning lisaks oli veel ipad, telekas, airwatch, printer jne. Kuhjaga asju.
Umbes kell 5.30 jõudsin lõpuks koju, magasin vist korraks umbes 30 minutikest, kuid peale seda pole enam magama jäänud ning nüüd seda postitust kirjutades annab ikka juba väsimus tunda ka. Pean vist juba 8 ajal magama minema, kui homme kooli jaoks üles kavatsen saada. Lisaks on jälle üks väike tennise võistlus ka homme, nii et väsinud kindlasti ei tohi olla :)
