Aprill

Täna algas aprill. See tähendab, et hakkab viimane täispikk koolikuu. 

Kuhu see aeg kadunud on?

Kõik on üldse väga segane hetkel peaks mainima. 

Tundub nagu oleksin siin olnud juba aastaid ja ma isegi ei mäleta, kuidas eesti koolis tunnid olid vôi kuidas me eesti koolis kunagi midagi arvutis väga ei tee ning kõik tööd paberil on.

Ma tahan pere, kôiki sõpru ja oma kiskat juba näha, ma tahan Eesti sööke süüa, imeilusas Tartus jalutada, raamatukokku, maale ja sauna minna ja teha kõiki muid koduseid ja mulle armsaid asju. 

Kuid samalajal ma tahan ka jääda, ma ei taha lahkuda pere juurest, ma ei taha siit koolist igaveseks minema minna  ja kuigi ma olen kindel, et näen mōndasid oma usa sõpru veel ja kohtume nendega uuesti, siis reaalsuses tean ka et suurema osaga ilmselt ei näe enam kunagi. Paljud mu sõbrad on seniorid ehk nad lõpetavad kooli mais ära ja sügisel on nad kõik juba mööda erinevaid osariike laiali.

Üks läheb New Jersey’sse, üks Indianasse, üks Floridasse ja neid on veel. Need kes Iowasse jäävad, lähevad ka teistesse linnadesse elama, kus nende collegid on. See tõsiasi teeb mind kohutavalt kurvaks.

Nagu ma ütlesin, aeg läheb kiiremini kui ma vahel tahaks. Nii kiirelt, et 15 märts kui ma pidin oma 7. kuu postituse tegema, siis seda ma ei teinudki, sest viimane kuu oli liiga kiirelt möödunud. 

Nagu ma juba ütlesin, täna algas aprill. Ja nagu usakate puhul on kõik suurem ja uhkem, siis on ka aprillinaljad suur asi.

Hommikul oli näiteks vetsupaber teibiga asendatud,  teade, et tennis on tühisdatud liiga päikselise ilma pärast, nuga ja kahvel lōunaks kokku teibitud, koolis lülitati elekter ja wifi välja, nii et keegi isegi toitu soojendada ei saanud :D 

Tegelikult ma ikka üldse ei suuda uskuda, et juba 1 kuu pärast algab mai. Ja mais lõppevad niiiii paljud asjad ära. Tennis, kool, kirikugrupp!! Alles ju kõik algas... Eestini on praegu täpselt 10 nädalat, sest 10. juuni alustan juba tagasiteed.