Mu perekond muutub järjest suuremaks <3 Nüüd on mul veel lisaks Eesti ja Usa perele ka Mehhikost pärit vend.
Minu koolis siin on üks hästi äge programm, kus Mehhikost tulevad umbes 20 õpilast kaheks nädalaks Ankenysse vahetusõpilaseks.
Nende vahetusõpilaste peredeks said ainult need kandideerida, kelle lapsed ka Ankeny Centennialsis või Ankeny Highs käivad ja hispaania keelt õpivad. Ja kuna mul on ikka nii vahva vahetuspere siin ja nii Leah kui ka Anna õpivad hispaania keelt, siis otsustasime kaheks nädalaks veel ühe vahetusõpilase võtta.
Kogu grupp pidi saabuma reedel 16.30, kuid kuna nad jäid oma lennust maha, siis jõudsid nad alles laupäeval hommikul 11 ajal.
Väga veider oli mul küll tagasi lennujaamas olla ja natuke selline tunne oli nagu hakkaksingi juba lahkuma.
Tegelikult oli see päris naljakas, kuidas üks suur mass ootas Mehhiko omasid, kõigil tervitussildid käes, ja need kes sealt lennud niisama maha tulid ja tavalised reisijad olid, need ei saanud hästi isegi meie rahvasummast läbi :D
Kohale nad siis ka lõpuks jõudsid ja mis te arvate, kas nad läksid siis kohe lund pildistama? Kõik olid lumest nii vaimustatud.
Tegime esimesed kallid ära, saime kohvrid kätte ja asusimegi kodu poole tagasi.
Ehk minu uus vahetusvend on siis Mehhikost pärit poiss Eddy.
Nii naljakas, et ma saan olla vahetusõpilane ja vahetuspere korraga.
Aga tegelikult oli väga huvitav ka teist vahetusõpilast nii kõrvalt vaadata ja näha, kuidas ta kultuuri sisse üritab sulanduda, kuid siiski paljud asjad on veidrad tema jaoks. Pani ikka mõtlema küll, et ka ma tõesti vōisin alguses samasugune olla ja kuidas küll nüüd täiesti normaalsed asjad alguses veidrana võisid tunduda.
Saime ka Eddylt teada, et nende grupp oleks peaaegu laupäevasest lennust ka maha jäänud, sest nad jäid hotellist lennujaama viivast bussist ka maha ja pidid siis taksod tellima.... :D ütleb nii mõndagi
Hiljem läksime veel osade inimestega KEGUTAMA! just!!! Te kuulsite õigesti! Me leidsime siin lamedas Iowa osariigis ühe päris korraliku kelgumäe!! Ma olin nii õnnelik :))
Seal kohas olid väga huvitavat tüüp kelgud peaks mainima. Ja see mägi...jummel!!! Kui me alla lasime, siis pritsis lund niimoodi näkku, et absoluutselt mitte midagi ei näinud ja mingit kontrolli selle kelgu üle ka polnud. Mina sōitsin näiteks niimoodi täiesti rajalt välja ja Leah sōitis ühele väiksele lapsele täpselt otsa :D
Mina tegin selle kelguga ainult paar tiiru ja seejärel läksime tuubitamise mäele edasi. Nii vahva oli et see suusatõstuk lausa viis meid mäest üles :)
Ja mäed olid ka päris toredad. Kui üksi tahtsid lasta, siis võeti jalgadest kinni ja keerutati nii et sa täiesti keerutades sõitsidki mäest alla.
Aga enamus ajast läksime siiski suure grupiga koos, hoidsime üksteise tuubidest kinni ja nii oli palju vahvam ja kiirem ka!
Pärast läksime Buffalo Wild Wingsi sööma ja proovisin need kurikuulsad tiivad ka siin ära...kui nüüd ausalt ütlen, siis meeldivad mulle Eestis kodutehtud tiivad ja Eesti hiinaka taevatrummid miljon korda rohkem.
Ja õhtul istusime terve ülejäänud aja Leahiga kamina ees ja soojendasime jalgu, nii mōnus oli kui soojalained üle keha seilasid <3
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar