Viimase koolipäevad USA keskkoolis

Minu aeg USA koolis on läbi saanud. Ja võin nüüd rõõmsalt öelda, et lõpetan Ankeny Centennial High Schooli homme lõpetamistseremoonial ära.

Mu viimased koolipäevad olid imelised. 

Ajaloos õpetaja ütles, et täna on kurb päev, sest Laural on viimane koolipäev ja mul ei ole temaga enam rohkem tunde (12.klass lōpetab varem kui teised)

Esmaspäev oli ka mu kardetud valitsuse eksam, milles enamus küsimused olid täpselt samad nagu proovitöös. Ehk läks väga hästi ja uskumatul kombel lõpetasin selle klassi ka A’ga.

Andsin ka kõikidele õpetajatele Eesti šokolaadi ning üleüldse, õpetajatele headaega ütlemine oli väga, väga raske.

Kuid lasin oma lemmikutel siiski ka oma raamatusse kirjutada ning nende väikseid sõnumeid mulle loen lennukis, samamoodi nagu siia tulles. Oeh, kui kiirelt aeg läheb.

Käisin ka vaatamas AP bioloogia tundi, kus viimase koolipäeva tähistamiseks ikka filmi vaadati. Aga me vaatasime ühte väga huvitavat dokumentaali, netflixist vōib leida our planet: the jungles osa alt. Väga soovitan! Ning seal tegi õpetaja meile muidugi popcorni ka :))

Kekas oli ka ainult eksam ning kuna ainult 12.klass pidi neid varem tegema, siis teised lihtsalt istusid. Sophie oli näiteks nii väsinud, et jäi täitsa tribüünidele magama. 

Eksam seal oli samuti päris lihtne, sain 18/20st. Ilmselt läks jälle vibulaskmise osa juures 2 küsimust valesti, täpselt nagu eelmine trimester :D

3.tund oli geomeetria. Kuna mu õpetaja oli mulle juba eelnevalt öelnud, et ei pea eksamiga tõestama, et A’d väärin, siis vōisin niisama muid aineid õppida. Kuid poole tunni pealt kutsus ta mu klassi ette ja pidas kõige armsama lahkumiskōne mulle ning aplausi saatel saadeti mind siis varem klassist ära <333 sel hetkel olid pisarad küll väga, väga lähedal.

Ja kuna mul oli siis niipalju aega oma järgmise tunnini, siis läksin otsisin üles ûhe hispaaniakeele õpetaja, kes lasi mul enda tundides Eesti esitlusi teha. 

Ta on ikka nii armas, kallistas mind kohe ja kuna tund käis, siis kutsus mind tunid peole. Neil nimelt oli söögipidu, tehti tacosid, krõpse, muffineid ja palju muud. Tantsiti, muusika kâis ja lihtsalt lõbutseti :)) nii vahva lihtsalt.

Valitsuses me ka enam midagi ei teinud ning õpetaja oli meile tortillakrõpse sooja juustukastmega toonud. Niiii täiuslik! Rääkisin terve aja klassis olevate tüdrukutega ning neil oli mulle jälle nii palju küsimusi. Ning muidugi sain umbes miljon korda küsimust, et kas ma juba tahan koju minna. Ausalt, kui mult ühe korra seda veel küsitakse lähen hulluks :) :( 

Aga ütlen nüüd ausalt, valitsuse tunnist lahkudes oli ikka mõnus pingelangus küll.

Ja yearbookis oli niiiii niiii niiii kurb ja veider. Grace täitsa nuttus, et mina lahkun ja ta teised 12.klassi inimesed lähevad collegisse minema. Ma muudkui vaatasin kella ja ei jõudnud kohale, et tõesti elasingi selle aasta siin koolis üle. 

Ma mäletan, et alguses ei meeldinud mulle siinne kool kohe üldse ja nüüd on see nii südamesse pugenud, et väga kurb oli lahkuda. Jube veider, et tõesti tegingi kooliaasta välismaal ära ja hinded olid ka täiesti korras, kuigi ma alguses mõtlesin, et mõnes aines D’ga lõpetangi. Õnneks ei läinud üldse nii <3 

Käisin ka läbi oma nõustaja juurest ning rääkisin tema ja ühe teise nõustajaga päris kaua. Mu nõustaja on üks kõige tähtsamaid inimesi mu vahetusaastast, sest just tema  andis endast 200%, et mulle uut pere leida, ta aitas mind tundidesse, kuhu ma tegelikult poleks tohtinud saada, oli mulle alati toeks murede korral ning tõesti tema oligi see, kes tegelikult mulle uue pere leidis <3 Ilma temata ei oleks mu vahetusaasta selline nagu see praegu on ning ma olen igavesti tänulik talle kõige eest!!!

Oh, kuidas ma  hakkan ja tegelikult juba hakkasin igatsema õpetajaid, huvitavaid tunde nagu näitlemine, sõpru, tugisüsteemi, kohvikut, raamatukogu, koolivaimu ja palju, palju muud! ❤️Aitäh, Ankeny Centennial High School kõige eest!