AITÄH vahetusaastale

Minu vahetusaasta siin ookeani taga on lõppemas. Jäänud on vaid tibake üle kolme nädala. Kolm nädalat ja  peagi peangi oma hiiglamasuurte kohvritega sammud tagasi väikse Eesti poole seadma.

Ma küll ootan seda kõike´- pere, sõprade, oma kassi, Eesti, kohukese, musta leiva, õigete pannkookide toormoosiga ja kõige muu nägemist, kuid samas istub mu sees ka suur kurbus lahkumise vastu. Olen ju siin siiski täiesti nullist uue elu ehitanud, sõbrad leidnud, kombed omandanud ja lõpmatult mälestusi teinud.

Kuidas on siis nii, et vahetusõpilased pandakse elama täiesti võõrasse keskkonda, perre,riiki, kohta, mida nad kohe üldse ei tea ja siis oodatakse meil nii lühikese ajaga täiesti uus elu rajada. Kuidagimoodi saame. me kõik sellega hakkama ja siis….Siis öeldakse, et on aeg jälle koju minna, kogu sellele elule hüvasti öelda ja nii võetakse kõik see jälle ära.

Ma istun hetkel oma toas voodil, tekk peal, ning vaatan ringi. Isegi mu omaenda tuba on mäestustega kuhjatud ning iga ese tuletab mingit seika meelde. Näiteks minust paremal, aknalaual olev tennisetiimi poster ja kirikugrupi käest saadud lennuk et ma neid kunagi ei unustaks.

Mu hiigelsuur küünla kollektsioon, fotod seinal, tops starbucksist, kingiks saadud silt ,,all you need is love...and a golden retriever,'' pähklipureja kujuke...isegi seesamune koertepiltidega tekike ja padi toovad mälestusseigad slime ette.

Mu sees on nii suur hingerahu elu üle, mis ma siin loonud olen. Millised sõbrad leidnud, kui lähedaseks perega muutunud, kuidas olen Eestit väärtustama hakkanud, siinset kooli jumaldama hakkanud ning imelisi mälestusi loonud. Ma olen nii õnnelik, et vaatamata suurtele raskustele ma tõesti tegingi vahetusaasta ära. Et ma üldse tulin siia! See on kindlapeale olnud mu elu parim otsus.

Aga tegelikult ei oleks mu aasta olnud selline, nagu ta praegu on, tänu paljudele inimestele. Inimestele, kes mind kas sõnade või lihtsalt oma imelise isiksusega inspireerinud on. Just neile soovin ma tänases postituses öelda ,,Aitäh!''

Alustan oma perega. Ilma nendeta ei oleks ma täna üldsegi siin.  Tänu neile oli mul võimalus tulla USAsse ja kogeda kõike seda võrratut, mida Ankenyl, Iowal, USAl, vahetusaastal, yful pakkuda mulle on. Ilma nendeta poleks ma kunagi kohanud oma vahetusõpilastest parimaid sõpru.

Ning nemad on mu kõige suurem tugi. Ilma oma emmeta ei oleks ma vahetusaasta esimesi kuid üle elanud ning kes teab, võibolla oleksin isegi varem lahkunud. Tema oli see, kes hoidis mind positiivsena, andis motivatsiooni ja ergutas. Tema hoidis mind Eesti eluga kursis ja tänu talle mõistsin, et kõik on Eestis hästi ning kõik ootavad mind põnevate lugude ning seiklustega tagasi, mitte mingi igava kodu igatseva jonnipurakana, kes terve vahetusaasta enda toas istus.

Järgmiseks saadan kõige soojemad kallid mu vahetusaastaprogrammile YFUle!!

YFU vabatahtlikud ja teised vahetusaastale minejad on lihtsalt kõige ägedamad, seiklushimulisemad ja ägeda maailmavaatega inimesed, keda kunagi kohata võib. Tänu YFUle kohtusin oma USAsse minevate saatusekaaslastega ning ma ei oskaks paremat kodugruppi tahtagi. Kuigi me isegi ei kohtunud enne vahetusaastat just kõige rohkem, siis vahetusaasta jooksul olen mõnega neist väga aktiivselt suhelnud ja justkui veelgi lähedasemaks saanud. Ma hindan neid tüdrukuid nii, nii väga ja mõni neist on nii kallis, et kindlasti ei taha kontakti peale vahetusaastat kaotada.

Ning muidugi ei saa ma mainimatta  jätta teiste vahetusõpilaste blogisid, mida ma miljoneid kordi läbi lugesin. Eriti just Liisa Pohlaku blogi, mis oli minu kõige esimene blogi ja tänu talle armusin ka USAsse täielikult ära.

Siis olen ma igavesti tänulik, et sattusin just ACHS kooli. Selles koolis käivad ausalt kõige andekamad ja targemad inimesed, keda ma kohanud olen. See armastus ja uhkus oma kooli vastu on mulle kõvasti südamesse pugenud ning olen nii õnnelik, et mu kool suutis seda võimast koolivaimu näidata. Olen tänulik kõikide oma õpetajate üle, kelle tundidesse on mul au olnud minna. Alustades mu kõige energilisema ja motivatsioonisüstiva inglise keele õpetajaga, lõpetades majandusõpetajaga, kes mulle kogu aasta vältel tugiisiku eest olnud on ning kes tõsimeeli tahab, et mul kõige vingeim aasta oleks. Olen isegi tänulik oma kooli sööklale, koridoridele, võimlale ja lokkeritele, et nad tõid mu aastasse  filmilikke kilde. Aitäh ka teistele koolitöötajatele, kes minu riietust  alati komplimenteerisid ning positiivseid sõnu sekka ütlesid. Aitäh mu imelistele sõpradele!! Eriti just kolmele neiule, kes mind iga päevaga aina rohkem inspireerivad, kelle töökus, lahkus, enesekindlus ja motivatsioon ka mind nakatanud on. Aitäh, et võtsite mind omaks ning et sain teiega koos unustamatuid mälestusi luua.

Aitäh mu USA perele. Aitäh, et nad võtavad mind kui päris oma pereliikmena, et nende keskel võin olla täiesti mina ise, et nad viivad mind nii paljudesse erinevatesse ja huvitavatesse paikadesse, tänu neile tean, mis tunne on, kui sul on endavanune õde. Aitäh naeru eest, mis kunagi kodus ei lõppe ja headuse eest, mida teie kõigi seest  kiirgab. Aitäh mu vahetusemale kõige ägedamate uute retseptide eest, mida juba kannatamatult Eestis proovima tahan hakata. Aitäh, et olete mulle niivõrd südamesse pugenud, et teie juurest lahkumine tuleb emotsionaalselt väga raske. See tähendab, et mul on olnud imeline aasta.

Aitäh veel mu Utahis elavale vahetusõpilasest sõbrannale, kes aasta algul viitsis mu probleeme kuulata, kellega koos kurtsime siinse elu ja erinevuste üle, kes andis mulle nõu ning motivatsiooni. Aitäh, et oled mul olemas. Aitäh, et näitad, kui tugev inimene sa vahetusaasta pärast oled, see annab ka mulle meeletult jõudu. Ta tõesti on kõige suurema sihikindluse ning vaimse tugevusega vahetusõpilane, keda ma tean.Ja aitäh, et mulle kaunist Utahist ikka vahest snapchatis pilte saadad :))

Ja muidugi aitäh mu sõpradele Eestis, kes mulle ikka vahest kirjutavad ja Eesti eluga kursis hoivad. Aitäh, et kuulate mu pikkasid storytime'sid, mida teile snapchati ikka vahel saadan ja aitäh, et olete kõige paremad sõbrad, keda tahta võib. Aitäh, et peate mind meeles, et teete mu sünnipäevaks suud ammuli ajavaid videoid ja saadate lausa suure paki kirjade ning magusaga. Olete mulle nii kallid!!!

Aitäh USAle. Aitäh Iowale ning aitäh Ankenyle. Ma ausalt sain kõige parema osariigi, millest unistanud oleks. Olen nüüd mitut osariiki veel külastanud, aga nii mina, kui ka teised, kellega sellest teemast rääkinud olen, nõustuvad, et Iowa inimeste lahkust ja sõbralikkust ei ületa juba niisama lihtsalt. Aitäh Iowa su imeliste ning maagiliste päikseloojangute  ning kuldkollaste maisipõldude eest, mille keskel ma oktoobris päris esimest korda koduselt end tundsin. Ning muidugi...aitäh Starbucksile ja bath&body worksile, kus ma ilmselt kuldklient olen. Ma jään neid imelisi jääkohvisid ning suuri lõhnaküünlaid ja seepe iga oma keharakuga igatsema. <3333

Tegelikult oleks veel nii, nii palju asju, inimesi, lihtsalt hetki, mida ma tahaks tänada, kuid siis läheks

see postitus ulmepikaks, loodan, et sain need kõige-kõigemad siiski siia kirja.

Mul on olnud ikka uskumatu rollercoaster aasta. Nagu paljud ütlevad, siis vahetusaasta on elukool ja see pole aasta su elust, see on terve elu ühes aastas! Aitäh KÕIGILE, kes muutsid mu aasta just selliseks, nagu ta täna on!!

Mõnusat ja kuuma suve ning muidugi ka positiivsust teie südametesse

Laura <3